/ru/
надевать, напяливать на себя
/de/
(pvz., kelnes, pirštines) anziehen* vt
склонение/спряжение слова
глагол| indicative. | ||||
|---|---|---|---|---|
| present | past | past frequentative | future | |
| 1p.sg. | užsimaunu | užsimoviau | užsimaudavau | užsimausiu |
| 2p.sg. | užsimauni | užsimovei | užsimaudavai | užsimausi |
| 3p.sg. | užsimauna | užsimovė | užsimaudavo | užsimaus |
| 1p.pl. | užsimaunam, užsimauname | užsimovėme, užsimovėm | užsimaudavome | užsimausime |
| 2p.pl. | užsimaunate | užsimovėte, užsimovėt | užsimaudavote | užsimausite |
| 3p.pl. | užsimauna | užsimovė | užsimaudavo | užsimaus |
| subjunctive. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | užsimaučiau | užsimautumėme, užsimautume |
| 2p. | užsimautumei, užsimautum | užsimautumėte |
| 3p. | užsimautų | užsimautų |
| imperative. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | užsimaukim, užsimaukime | |
| 2p. | užsimauki, užsimauk | užsimaukite, užsimaukit |
| 3p. | teužsimauna, teužsimaunie | teužsimauna, teužsimaunie |