/ru/
возбудить; возбуждать; разволновать
/en/
excite, make (smb) excited
склонение/спряжение слова
глагол| indicative. | ||||
|---|---|---|---|---|
| present | past | past frequentative | future | |
| 1p.sg. | įjaudinu | įjaudinau | įjaudindavau | įjaudinsiu |
| 2p.sg. | įjaudini | įjaudinai | įjaudindavai | įjaudinsi |
| 3p.sg. | įjaudina | įjaudino | įjaudindavo | įjaudins |
| 1p.pl. | įjaudinam, įjaudiname | įjaudinom, įjaudinome | įjaudindavome, įjaudindavom | įjaudinsim, įjaudinsime |
| 2p.pl. | įjaudinate, įjaudinat | įjaudinote, įjaudinot | įjaudindavote, įjaudindavot | įjaudinsit, įjaudinsite |
| 3p.pl. | įjaudina | įjaudino | įjaudindavo | įjaudins |
| subjunctive. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | įjaudinčiau | įjaudintumėme, įjaudintumėm, įjaudintume |
| 2p. | įjaudintum, įjaudintumei | įjaudintumėte, įjaudintumėt |
| 3p. | įjaudintų | įjaudintų |
| imperative. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | įjaudinkim, įjaudinkime | |
| 2p. | įjaudink, įjaudinki | įjaudinkit, įjaudinkite |
| 3p. | teįjaudinie, teįjaudina | teįjaudinie, teįjaudina |